Küünlad
Jaga igale lapsele  küünal. Süüta oma küünal ja saada leek edasi kuni kõigil küünal põleb.
Ütle, et tuleleegid meenutavad Jeesuse järgijaid Nelipüha päeval. Kõigis kirikutes kasutatakse küünlaid meenutamaks, et Jumal on alati meiega nagu Püha Vaim oli inimestega Nelipühal.

Koguge küünlad kokku ja jätke tunni ajaks altarile põlema.

Tuul
Sõltuvalt ilmast ava ruumi aken või mine koos rühmaga õue. Palu lastel vaadata ja kuulata ning otsida märke tuulest.

Siis ütle: „Püha Vaim on nagu tuul. Me ei näe tuult ega Püha Vaimu, kuid me tunnetame neid. Me näeme tuule jõudu puudes ja pilvedes. Püha Vaimu väge näeme aga inimeste elus. Püha Vaim aitab inimestel tunda igapäevaselt Jumala ligiolekut ja jagada Tema armastust.“

Loe lastele Piiblist Ap 2 : 38 .

Kirikus
Alusta tundi kirikus.

Räägi lastele, et tihti inimesed kutsuvad kirikut „Jumala kojaks“ ehk siis Jumala koduks. Igas vanuses inimesed tulevad kirikusse, et õppida Jumalat paremini tundma, et olla Talle lähemal, Teda austada ja palves Tema poole pöörduda.

Palu lastel otsida kirikust märke Jumala kohalolust ja armastusest (helid, sümbolid, esemed, lõhnad, tegevused jm). Palu lastel neid nimetada ja vajadusel selgita mille jaoks midagi kasutatakse. Too eriti esile sümbolid, mis on seotud Püha Vaimuga.

Võimalusel võiksid lapsed kohtuda koguduse vaimulikuga, kes ka  saab seletusi anda.

Siin on sobiv võimalus lastele rääkida, et kui me oleme kirikus, ehk siis Jumala kojas, saame me oma austust väljendada  viisaka käitumise, tähelepaneliku kuulamise ja lärmist hoidumise kaudu.

Vajan julgust
Alusta vestlust mõne näitega oma enda elust, mil sa vajasid julgust ja leidsid selle iseenesest.
Palu lastel meenutada oma elust analoogilisi situatsioone.

Seejärel selgita: „ Tänane tund räägib ajast kui Jeesuse jüngrid vajasid väga julgust ja julgustust ning Jumal andis neile selle saates maailma Püha Vaimu.“

Väike tagasivaade
Meenuta koos lastega Jeesuse elu viimaseid sündmusi.
Küsi: kui sina oleksid olnud üks Jeesuse jüngritest, mida sa oleksid tundnud pärast Jeesuse surma?
Edasi  meenutage, millised sündmused juhtusid Emmause teel.
Küsi: Mida oleksid sina tundnud nähes kedagi, keda sa tead surnud olevat, elusana sinu ees seismas?
Rääkige veel lühidalt Jeesuse taevasseminemisest.
Mida pidid jüngrid tundma  kui Jeesus just oli nende juurde tagasi tulnud ning uuesti ära läks? (segaduses, hirmunud, vajasid julgustust).

Suur kingitus
Loe ise või lase kellelgi lastest lugeda ette järgmine lugu:

Tunni alguses teatas klassijuhataja: „Meil oleks vaja kedagi, kes joonistaks plakati narkootikumide vastase kampaanianädala reklaamimiseks. Kes teie seast tunneb, et oleks selleks tööks sobiv ja sooviks seda teha?“

Merle mõtles enda peale. Ta tõepoolest vihkas seda, et nii paljud lapsed ja isegi mõned tema enda tuttavad olid narkootikume proovinud või isegi kasutasid neid. „Ma võiksin selle plakati teha küll, mul läheb kunstitunnis päris hästi. Aga ma mingil juhul ei tõsta oma kätt ega paku end välja. Teised mõtlevad, et ma uhkustan.“

Kui keegi ei tõstnud kätt, ütles õpetaja: „Hästi, tundub, et meie klassist ei ole siis kedagi võtta. Kahju!“

Just siis tõstis Karmen käe: „Las Merle teeb selle plakati. Ta on kunstis väga hea!“

Merlel oli pisut piinlik, kuid sisemiselt oli ta meelitatud sellest, mida Karmen oli öelnud. Nii, et kui õpetaja küsis, oli ta nõus. Ta lubas endale, et alustab tööga juba samal õhtul.

Merlel oli kaks tähtsat andi: hoolivus teiste suhtes ja kunstianne.

Vaata enda ümber – milliseid andeid on sinu rühmakaaslastel?

Anna lastele aega mõelda (või üles kirjutada).
Lase seejärel iga lapse kohta teistel välja tuua tema tugevad küljed ehk anded.

Räägi, et me igaüks oleme saanud Jumalalt kingituseks andeid. Mõned anded on üsna tavalised, sest neid on paljudel. Mõned anded on aga rohkem erilisemad, sest neid on ainult vähestel. Need on seotud kõrge intelligentsiga, sportlike-, muusikaliste-, artistlike- või näiteks juhtimisalaste võimetega.

Aga on ka üks nii eriline kingitus, mille pärast Jeesus pidi surema ja ülestõusma, et see meile võimalikuks teha. See and, nagu Jeesus oma jüngritele rääkis, oli Taevase Isa kingitus neile, kes Jeesust järgivad.

Palu lastel lõpetuseks lugeda Ap 1 : 1 - 5.

Lubadused Püha Vaimu kohta
Kirjuta tahvlile järgmised Piiblikohad:
Jh 14 : 15 – 17; Jh 14 : 25 – 26; 1 : 4 – 9.
Need tekstid räägivad lubadusest Püha Vaimu kohta.
Palu kolmel lapsed need tekstid valjusti ette lugeda.
Arutlege selle üle, millist segadust ja ootusärevust pidid jüngrid tundma.
Palu lastel kirjeldada, mis tunne on oodata midagi erilist, mida on lubatud.

Püha Vaim
Palu lastel lugeda Piiblist Ap 2 : 1 – 13. Kõigepealt loeb üks laps teksti valjusti ette, seejärel ka teine laps. Siis anna aega kõigil tekst veel vaikselt iseseisvalt läbi lugeda.
Seejärel palu kõigil valida üks lause, mis neid kõige enam kõnetab.

Igaüks kirjutab selle lause oma sõnadega  paberile.
Kõigist tekstidest kokku võite koostada tunni posteri: keskel tänane piiblikoht ja ümber laste kirjutatud tekstid.

Küsi ka mõned kordamisküsimused:

• Kuidas kirjeldasid jüngrid oma Püha Vaimuga kokkupuutumise kogemust?
• Mida nad tegid kui Püha Vaim neid puudutas?
• Kuidas reageerisid juuresolijad (kogukond)?

Peetruse jutlus
Lase lastel hoolikalt läbi lugeda Ap 2 : 14 – 41.
Seejärel palu neil välja tuua Peetruse jutluse tähtsamad mõtted.

Võimalusel jaga lapsed eelnevalt rühmadeks/paarideks ja peale teeside välja toomist võrrelge, mida pidas mingi rühm tähtsaks. Kas laste arvamused kattuvad või on erinevusi?
Lase neil oma valikuid ka põhjendada.

Erinevad keeled
Otsi eelnevalt erinevates keeltes välja salm Ap 2 : 4. Kindlasti leiad erinevates keeltes Piibli internetist.
Lugege kõigepealt tekst eesti keeles ja harjutage seda siis ka  teistes keeltes.

Kui rühmas on keegi, kes mõnda võõrkeelt valdab, palu tal  tekst ette lugeda ja siis teised saavad järgi korrata.

Jaga seejärel lapsed rühmadeks ja anna igale rühmale sama tekst erinevas keeles. Kui lapsi on vähe, siis saab igaüks individuaalselt teksti.
Seejärel öelge valjusti tekst samal ajal erinevates keeltes.

Umbes nii pidi kõlama ka jüngrite rääkimine Püha Vaimu tulemisel.

Vaimu annid
Selgita lastele: Püha Vaimu kaudu saab meile mõistetavaks kõik see, mida Jeesus õpetas. Me oleme nüüd kuulnud sellest, kuidas Püha Vaim julgustas ja kinnitas jüngreid. Vaatame,  milliseid teisi ande Ta annab.

Kirjuta tahvlile või paberile järgmised kirjakohad:
Gl 5 : 22 – 23; Kl 1 : 9; 2Tm 1 : 7.

Palu lastel need Piiblist leida ja lugege need valjusti ette.
Tehke tahvlile/paberile ühine nimekiri Püha Vaimu antud andidest.

Vestelge.
Vaimu annid on antud meile kasutamiseks ja teistega jagamiseks. Alati ei ole see kerge ja vahel me ebaõnnestume. Mis juhtub kui me tunneme, et oleme Jumalast kaugenenud, eksinud? (Tuletage vajadusel meelde kadunud lamba lugu).

Mida teeb Jumal kui me vahel eksime? (annab meile andeks ja aktsepteerib meid sellistena nagu oleme).

Erinevad kirikud
Varsti pärast Nelipüha hakkas sõnum Jeesusest levima üle kogu maailma. Paljud inimesed väga erinevatel maadel pöördusid Jumala poole ja ehitasid pühakodasid. Tänaseks on maailmas väga palju väga erineva kujuga kirikuid ja kabeleid.

Näita lastele eelnevalt välja otsitud pilte erinevatest kirikutest.

Arutlege ühiselt mil moel on need kirikud sarnased ja mille poolest erinevad.
Juhi lapsed arusaamani, et meie kirik ei ole lihtsalt üks hoone, vaid need inimesed, kes seal käivad ja Jumalat armastavad.

Seejärel võiks iga laps joonistada pildi oma kirikust.
Kui kirik on lähedal ja ilm sobiv, võiks seda teha kiriku juures õues. Sel juhul oleks kirik ilusti silme ees.

Koguduse sünnipäev
Nelipüha on koguduse/kiriku sünnipäev üle terve maailma. Sellest ajast saadik kui Peetrus jutlustas Jeruusalemmas vastsündinud kogudusele, on inimesed üle kogu maailma kuulnud head sõnumit ja saanud Jeesuse järgijateks.

Tähistage ühiselt koguduse sünnipäeva just sellisel moel nagu teie soovite.

Mõned ettepanekud:

• Sööge sünnipäevatorti (võite selle näiteks ühiselt tunni lõpus teha).
• Laulge sünnipäevalaulu.
• Tehke üksteisele õnnitluskaardid (olete ju ka osa kogudusest).
• Kaunistage ruum punaste kaunistustega (punane on nelipüha liturgiline värv).
• Mängige mõni lõbus mäng, mida ka sünnipäevadel mängitakse.
• jne.

Punane lill
Voltige punasest paberist või krepp-paberist lilli. Erinevaid paberlillede õpetusi on leida nii internetis kui käsitööraamatutest.

Siin üks variant:  http://www.origami-fun.com/origami-flower.html

Punane on usu, tule ja soojuse värv, aga ka võitluse ja tahte värv. Punast ei kasutata kiriku tekstiilides just tihti – see on just nelipüha värv.

Võite lilled kinkida pärast jumalateenistus koguduse liikmetele, teise pühapäevakooli rühma lastele või ka viia lihtsalt koju kaunistuseks.

Võõrad keeled
Kutsu tundi külla keegi, kes oskab mõnda võõrkeelt.
Palu tal seda keelt pisut tutvustada ja õpetada lastele mõned sõnad või laused.

Näiteks: Nelipüha, Püha Vaim, Jumal on siin jne.

Tuuletoru
Meisterdage koos lastega paberist, krepp-paberist ja nöörist tuuletoru (vt. tööleht 1).
Lase lastel enne toru kokku kleepimist (liimiga või kleep-lindiga) paber kaunistada (näiteks tuleleekidega). Sinna võib kirjutada ka tänase tunni kuldsalmi.
Toru ühte külge kinnitage sissepoole krepp-paberist lindid.
Toru teise otsa kinnitage kolme kinnisega nöör kinnihoidmiseks või kuhugi tuulisesse kohta kinnitamiseks.

Tuuletoru saab kasutada nii kaunistusena kui ka selleks, et vaadata kui tugev on tuul.

See meenutab meile, et Püha Vaimu and tuli jüngritele nagu tugev tuulekohin.

Kui on võimalik, siis minge proovige tunni lõpus õues, kas tuuletoru ka töötab.

Tehtud tugevaks
Küsi lastelt, kas nende elus on olnud hetki, mil nad ei suuda otsustada, mis on õige ja mis vale? Mida peaks tegema? Jumal ei jäta meid üksi muretsema ja vaagima. Jumal andis meile oma Poja, et näidata mida tähendab armastus ning Püha Vaimu meid juhtima ja meid julgustama õigetele tegudele. Palvetades ja Piiblit lugedes hoiame me Jumalaga ühendust.

Jutsta lastele järgmine situatsioon ja palu neil leida sellele lahendusi, mis oleks kantud Jumala armastusest.

Gregor on sinu kooli uus õpilane. Ta on üsna tark, kuid ei räägi eesti keelt. Seepärast pandi ta ühe klassi võrra madalamale astmele, et tal oleks lihtsam õppematerjalidega toime tulla.

Ühel päeval sa näed, kuidas peale kooli on vanema klassi poisid kogunenud ümber Gregori. Nad rebivad ta raamatuid ja vihikuid ning viskavad need laiali maha. Siis nad tõuakavad Gregorit ja narrivad teda erinevate nimedega. Kõrval seisavad mõned õpilased, kes naeravad ta üle.

Aita lastel leida rahumeelseid lahendusi sellele situatsioonile. Soovita lastele selliseid võimalusi, mis ei seaks ohtu ka aitajat ennast.

Selgita lastele: Rasketel hetkedel ei ole me kindlad kuidas käituda või mida teha. Meil on alati võimalus palves Jumala poole pöörduda ja me teame, et me ei ole kunagi üksinda, et keegi on meid alati aitamas. Püha Vaim on saadetud meid juhtima ja julgustama.

Võimalusel lase lastel rolli-mänguga esitada seda lugu koos mõne valitud lahendusega.
Arutlege ühiselt, milline teguviis oleks kõige tõhusam.

Vaimu viljad
Joonista eelnevalt suurele paberile puu kontuur – tüvi ja oksad.

Palu lastel lõigata rohelisest paberis välja puu lehti. Iga laps kirjutab puu lehtedele (igale lehele üks) mõne oskuse või talendi ehk siis anni, mis tal on.

Kui puul on piisavalt oksi saab iga laps endale ühe oksa, mille külge kinnitab vaimu andidega lehed. Kui oksi on vähem, siis asetatakse lehed läbi-segi.

Seejärel palu lastel lõigata välja paberist puu viljad ning mõelda, millised head teod tulenevad neist andidest ja oskustest, mis neile on antud. Lase need kirjutada  puu viljadele (õunad, pirnid vm) ning kinnitage need puu okste külge.

Nii saate oma rühma puu, mis kannab head vilja.

Selgita lõpetuseks: Püha Vaim aitab meil usku tugevana hoida ja üksteist aidata. Saame kasutada just neid oskusi ja omadusi, mis meil tugevad on ning aidata neid, kes abi vajavad. Olles kristlased kuulme me ühte suurde Jumala perekonda ja saame jagada Jumala armastust just oma tegude kaudu.

|↑ üles|