Sõna vägi
Selgita lastele: Sõnad võivad teha haiget või vastupidi tekitada suurt rõõmu. Vahel võib sõnadega juhtida terveid inimgruppe.
Algata vestlus järgnevatest küsimustest lähtuvalt.

• Kui sinu õpetaja ütleb: “Tõuske püsti!” Kuidas sa reageerid?
• Kui kooli direktor tutvustab aktusel kedagi ja ütleb: “Aplaus, meie külalisele!” Mis siis juhtub?
• Mõtle sõnadele, mis sind solvavad. Näiteks, kui su sõber ütleb: “Sa näed täna lausa kohutav välja!” Kuida sa end pärast seda tunned?
• Mis tunne on sul siis, kui keegi on sinu kohta valetanud?
• Kui su õde või vend kardab minna hambaarsti juurde, siis milliseid sõnu sa kasutaksid, et teda julgustada?
• Milliseid näiteid oskad sa veel tuua, et näidata sõnade võimu oma elus?

Aita lastel mõista, kuidas halvad ja negatiivsed sõnad võivad teisi haavata ja kuidas head sõnad tuju paremaks teha.

“Kui ma lähen metsa, siis ma võtan kaasa…”
Selgita lastele, et nende ülesanne on ära arvata missugused sõnad sobivad lause lõpetamiseks. Mõtle eelnevalt välja, millist varianti kasutad:

Variant 1: sõna peab sisaldama topelt vokaali. (Näiteks: Mari võtab kaasa paadi, Jüri võtab kaasa pluusi jne.)

Variant 2: sõna peab sisaldama topelt konsonanti. (Näiteks: Pille võtab kaasa sussi, Kusti võtab kaasa bussi jne.)

Variant 3: Sõna peab alagama ütleja nime algustähega. (Näiteks: Hannes võtab kaasa heina, Susanna võtab kaasa saia jne.)

Variante võid ise lõputult välja mõelda.

Istuge lastega ringis. Alusta mängu öeldes esimese lause. Mäng jätkub päripäeva. Iga laps kordab lause algust ja lõpetab selle enda arvates sobiva sõnaga.
Sina mängujuhina kommenteerid iga lause järel, kas nimetatud eset saab metsa kaasa võtta või mitte. Mäng lõpeb kui kõik on õige variandi ära arvanud.
Kui mäng jääb venima, siis võid alati vihjeid anda.

Ühine jutt
Palu lastel istuda ringi. Alusta mängu öeldes ühe sõna. Kõik järgnevad peavad sellele lisama oma sõna nii, et hakkaks moodustuma lause. Mängu võib jätkata moodustades lausetest jutu.
Soovitavalt vali eelnevalt jutule ka teema. 
Lõpeta mäng vestlusega kui raske või kerge oli sellist ühist juttu luua.

Kapten käsib
Selgita lastele, et sina kui mängujuht hakkad andma neile erinevaid ülesandeid. (näiteks: hüppa paremal jalal, lehvita vasaku käega jne). Nemad peavad ülesande täitma juhul, kui sa ütled ette: “Kapten käsib …!” Kui seda fraasi käskluse ees ei ole, siis ei tohi keegi ka ülesannet täita. Kes eksib langeb mängust välja.
Mängu võib mängida kiirenevas tempos, et ei oleks aega mõelda, mida mängujuht parasjagu ütleb.

Pimeda juhtimine
Jaga mängijad paaridesse. Üks paarilistest on “pime” ja teine “nägija”. Pime sulgeb silmad. Nägija keerutab teda ja viib ruumis ühte kohta, seejärel liigub ise tema juurest eemale. Nüüd palub nägija pimedal hääle järgi enda juurde tulla.

Jeesus vaigistab tormi.
Jutusta Piibli järgi lugu Mk 4 : 35 - 41. Abiks võid kasutada igasugust illustreerivat materjali ja ka pantomiimi. Seejärel loevad lapsed vastava koha Piiblist ka ise läbi. Jaga kõigile lastele piiblijutustuse järgi rollid (paat, tuul, Jeesus, jüngrid jne. vastvalt laste arvule. Ühte rolli võib esitada ka mitu last: paat, tuul jm).
Jutusta lugu uuesti ja palu lastel vastavalt jutustusele oma rolled esitada.
Jutustamise tempo peab olema vastavuses tegelaste tegutsemise tempoga.

Sõna kui tööriist
Tutvusta lastele ka teisi lugusid Piiblist, kus Jeesus teeb oma sõnaga tegusid, mis inimestele tunduvad uskumatud.

Jh 11 : 1 -  44. Lugu räägib sellest, kuidas Jeesus äratab Laatsaruse surnuist üles.

Mt 9 : 1 - 8 Jeesus tervendab halvatu.

Jne.

Tehke ühised kokkuvõtted ja järeldused. Mis neid lugusid ühendab?

Segamini tähed
Jaga lastele tööleht 1.
Anna neile ülesandeks segi aetud tähtedest sõnad kokku saada ning kirjutada need joontele lünkadesse.

Vastust saate kontrollida: Mk 4 : 40
(Ja Jeesus ütles oma jüngritele: “Miks te olete nii arad? Kuidas teil ei ole usku?”)

Head ja halvad sõnad
Palu lastel nimetada sõnu, mis teevad tuju paremaks. Kirjutage need tahvlile või suurele paberile.
Seejärel palu neil mõelda sõnu, millel võiba olla negatiivne mõju. Pange ka need kirja.
Püüdke leida iga sõna puhul emotsioone, mis nendest lähtuvad.

Selgita lõpetuseks, et ka inimeste sõnadel on teistele inimestele suur mõju.

Hirmud
Selgita lastele: Meil kõigil on hirme. Meie elust käib üle mitmeid suuremaid ja võiksemaid torme nii, et oleme vahel üsna hirmunud seistes silmitsi millegi ootamatu ja hirmutavaga. Ka igal lapsel on oma hirmud, igal ühel erinevad.

Vestlege ühiselt, milliseid hirme lastel on. Vestluses osalemine on vabatahtlik.

Võid jagada lapsed ka mitmesse gruppi (2-3 last ühes). Iga grupp räägib läbi need hirmud, mis neile antud hetkel aktuaalsed on. Mõne minuti pärast kogu grupid kokku ja iga grupp tutvustab ka teistele omi mõtteid.

Lõpetuseks vestelge kogu rühmaga sellest, et me saame oma hirmudes toetuda Jumalale. Et kui me kõneleme Jumalaga, siis Jumal kuuleb meid. Meie sõnadel on väge, sest Jumal hoolib meist ja kuuleb meie sõnu. Me võime alati rääkida ja palvetada kandes Jumala ette oma hirmud, mured, lootused ja rõõmud igal ajal.

Laulumäng rühmades
Moodusta rühmad. Vali eelnevalt üks täht,millega peavad algama kõik laulud või refräänid, mida rühmad nüüd üksteise järel laulma hakkavad. Lauldud laule ei tohi korrata.

Variant: laulude asemel võib kasutada ka vanasõnu, piibli salme jm.

Selgita lõpetuseks: Sõna ja palve jõud laulus saab mitmekordse väe.

Mister Mõmin
Palu lastel istuda ringi.
Selgita, et selles mängus ei tohi keegi oma hambaid näidata. Rääkimiseks surutakse hambaid varjates huuled kokku.

Alusta mängu küsides oma kõrvalistujalt: “Kas mister Mõmin on kodus?”, millele tulebvastata: “Ma ei tea, ma pean oma naabrilt küsima.” Seejärel esitab see mängija omalt poolt sama küsimuse oma teisele naabrile.

Nii jätkub mäng seni, kuni keegi ringis paljastab hambad vastamiseks või naermiseks ja langeb ringist välja. Naermine on lubatud eeldusel, et hambad ei paista. Kui küsitakse või vastatakse võib teiste naerma ajamiseks kasutada näomiimikat.

Poole mängu pealt võiks vahetada istumisjärjekorda.

Vanaisa vanad püksid
Palu lastel istuda ühte rivvi.
Mängujuht hakkab järjest mängijate käest küsimusi küsima.

Näiteks: mida sa täna hommikul sõid, mida unes nägid jne.

Kõigile küsimustele tuleb vastata: “Vanaisa vanad püksid”. Kes naerma hakkab, annab mingi asja panti (jalanõu, pusa, kõrvarõnga jne.)
Küsija võib teha imelikke nägusid või rääkida moonutatud häälega.
Mängu jooksul võib küsijaid vahetada.

Kui pante on kogunenud parasjagu, viige läbi pantide lunastamine.
Mängujuht võtab teistele näitamata ühe pandi ja küsib, mida see pant peab tegema. Kõigil on võimalus pakkuda lõbusaid ülesandeid või ka esitada tunniga seotud küsimusi.
Kui ülesanne on täidetud või küsimus vastatud, saab pandi omanik selle tagasi.

|↑ üles|