Andestamine.
Palu lastel mõelda olukordade peale, kus nad on  pidanud andestama oma sõpradele või pereliikmetele. Seejärel lase soovijatel oma lugusid teistega jagada. Arutlege üheskoos, kas andestada on kerge? Kas on ette tulnud olukordi, kus te ei ole suutnud andeks anda? Mis tunne teid valdab, kui te olete andestanud ja sõbraga ära leppinud?

Olen kuulnud! Millal kasutan?
Kirjuta sedelitele järgmised sõnad: TÄNAN, PALUN, POLE MIDAGI, PALUN VABANDUST, ANNAN ANDEKS, TEGIN VALESTI, OLED TORE, ÕNNELIK, RÕÕMUS jne.

I variant. Pane sõnad tagurpidi laua peale. Lapsed võtavad korda-mööda ühe sedeli. Lugedes sedelilt sõna räägib laps teistele, mis olukorras ta seda sõna on kuulnud või mis olukordades seda sõna võiks kasutada.

II variant. Vii ülesanne läbi rühmatööna. Sel juhul kirjuta need sõnad tahvlile ja anna aega nt 5 minutit. Rühm peab kirjutama, mis olukorras nad on neid sõnu kasutanud.

Jumala vabastav armastus.
Jaga igale lapsele heeliumiga täidetud õhupall ja palu tal kirjutada sinna peale oma nimi. Kirjuta tahvlile lause „ Jumala armastus vabastab meid“. Üheskoos arutlege, mida see lause võiks tähendada.

Lõpetuseks võiks jääda kõlama mõte: Jumal vabastab meid  meie pattudest.

Seejärel minge võimalusel õue ja laske õhupallid lendu mõeldes sellel koormale, millest Jumala armastus on teid vabastanud.

Hea või halb?
Meil kõigil tuleb ette olukordi, kus peame tegema valiku hea või halva vahel. Palu lastel endil sissejuhatuseks välja mõelda mõni selline olukord. Lase soovijatel oma mõtteid teistega jagada.

Seejärel loe ette kolm erinevat lugu ja lase lastel need lood ise lõpetada. Samas võid teha seda ka rühmatööna. Sel juhul prindi need lood välja ja rühm saab loosiga võtta endale loo, millele ta siis lõpu kirjutab.

1. Villel ei ole sõpru. Ta tahaks saada Tommi kampa. Tomm ütles: „ Esiteks sa pead sooritama ühe julgustüki. Mine varasta poest 2 pakki nätsu ja 1 šokolaad ja too need mulle!“. Ville läks minema. Ta mõtles. Siis ta ….
   Lapsed jätkavad ise.


2. Kati ja Mari on sõbrad. Neil on koos tore olla. Ühel päeval tuleb Liina Mari juurde. „Miks sa oled kogu aeg selle Katiga koos? Mina küll ei tahaks temaga koos olla. Ta on selline kaebaja. Sinust ja minust võiksid saada sõbrad.“ …
   Lapsed lõpetavad ise loo.


3. Mart tuleb rattaga koolist. Äkki  näeb ta rattateel rahakotti. Ta arvab, et see on kukkunud eemaloleva tüdruku seljakotist, kuna see on natuke lahti. Mart mõtleb, et kas ta peaks  äkki hüüdma tüdrukut? Või äkki peaks ta vaatama, mis seal rahakotis on…
   Lapsed jätkavad lugu.

Sakkeus.
Lase lastel lugeda Piiblist Sakkeuse lugu Lk 19 : 1 – 10.
Seejärel palu lastel teha loost tänapäevane dramatiseering.
Lõpeta ülesanne vestlusega, kus võrdlete tänapäevast ja Piibli lugu. Mis neid ühendab?

Kes on kes?
Loe lastele ette või lase lastel endil lugeda  Lk 19 : 1 – 10.
Loe seejärel ette lühikesi ütlusi. Lapsed arvavad, kes võis nii öelda.

- „Olen üksik. Ma ei tunne Jeesust. Tahaksin, et ta tuleks mulle külla. Ma tean, et mind vihatakse ja minu üle naerdakse“. (Sakkeus).

- „Näen, et Sakkeus tahaks minna inimeste eest peitu. Siiski ta tahaks ka mind kohata. Lähen temale külla“. (Jeesus)

- „Me ei salli maksukogujaid, sest nad võtavad meilt liiga palju raha. Eriti Sakkeus on selline. On õige, et teda pilgatakse, paras vargale“. (Linnaelanik).

Vanemate laste puhul võid tekste lühendada.

Patune naine
Palu ühel lapsel (või oma abilisel) lugeda Piiblist ette Lk 7 : 36 – 50.
Joonista ise lugemise ajal tahvlile ühe naise kuju. Algul on naise nägu tühi. Jutu käigus joonista talle kõige pealt silmad. Loo käigus täienda pilti nii, et tahvlil on õnnelik ja naeratav inimene.

Tähendamissõna kahest võlgnikust.
Lugege salmhaaval korda-mööda ette Lk 7 : 36 – 50. Jaga lapsed kolmesteks rühmadeks ja palu neil teha tähendamissõnast dramatiseering.

Selgita, et üks lastest on rahalaenaja, teine laps on see, kes laenas väikese summa raha ja kolmas laps on siis see, kes laenas suure summa raha. Laenaja tahab oma raha tagasi, kuid võlgnikel ei ole millegi eest oma võlga tasuda. Mõlemale võlgnikule andestatakse. Võlgnik, kes laenas vähe on natukene rõõmus. Sellel kes aga palju laenas on väga hea meel.

Pärast näitemängu arutlege koos lastega - miks oli see võlgnik, kes oli suure summa võlgu rohkem rõõmus kui teine?   

Tunni kuldsalm.
Lase lastel otsida Piiblist kirjakoht Mt 6 : 14 .
Seejärel lase neil kirjutada tekst paberile, mille nad kaunistavad ning saavad endale koju võtta.

Positiivne ja negatiivne
Moodusta lastest väikesed rühmad.  Anna igale rühmale üks ajaleht. Lase neil analüüsida, kas seal on rohkem positiivse või negatiivse alatooniga artikleid.

Arutlege ühiselt:

• Miks müüb rohkem negatiivne uudis?
• Miks me inimestena märkame alati halba ja jätame tihti hea tähelepanuta?
• Miks rohkem tehakse kriitikat kui kiidetakse?

Lõpuks võiks jääda kõlama mõte, et me võiksime oma elus olla andestavamad ja märgata rohkem positiivset.

Anna mulle andeks!
Palu igal lapsel kirjutada andestust paluv kiri ühele inimesele, kellele ta on enda arvates liiga teinud kas sõna, mõtte või teoga. Kirjutatut ei pea kellelgi teisele näitama.

Seejärel voldib kirjutaja paberi kokku ja tunni lõpus pannakse kirjad altarile.
Nende peale mõeldakse lõpupalves. Võimaluse korral põletage paberid ära või anna need lastele koju kaasa.

Meeldetuletuse puu
Valmistage ühistööna puu, mis tuletab meile meelde üksteise käest andeks paluda ja andestada.

Värvilisele paberile palu lastel joonistada oma käe jäljed. Ühele käejäljele kirjutab laps peale ANNA ANDEKS ja teisele ANDESTAN. Mõlemale käejäljele kirjutab laps oma allkirja. Seejärel lõikavad lapsed käejäljed välja ja neist moodustatakse ühine  puuvõra (kleebituna suuremale paberile või kleepmassiga seinale. Tee eelnevalt valmis puule tüvi).

Paarisetüüd
Palu lastel leida paariline ja mõelda ühiselt välja üks situatsioon, kus tekib tüli. Palu lastel see situatsioon dramatiseerida ja ette kanda. Lapsed ise otsustavad, kas nende etüüd lõppeb andestamisega või mitte. Iga etüüdi  järel algata väike arutelu, kus lapsed saavad põhjendada, miks  nende lugu just nii lõppes.

|↑ üles|