Programm
osad
tunnid
abiks


PROGRAMM

4. aasta 12. tsükkel: Sõna läks maailma

PAULUS - VALITUD TEENIMA (PAULUSE PÖÖRDUMINE JA KUULUTUS)

Sissejuhatus | Töö tekstiga | Side meie eluga |

|↑ üles|
SISSEJUHATUS

Üllatus
Kirjuta eelnevalt tahvlile või suurele paberile: „Kolm asja, mis mind möödunud nädalal üllatasid ...“
Palu lastel mõelda tagasi möödunud nädalale ja panna kirja kolm neid üllatanud asja.

Kui kõik on lõpetanud, vestelge laste kogemustest.

  • Miks just need asjad olid nii üllatavad?
  • Kas sa oleksid midagi sellist oodanud?
  • Kuidas sa reageerisid?

Selgita kokkuvõtteks: Tänases tunnis räägime ühe inimese muutumisest, mis üllatas väga paljusid inimesi. Selle inimese nimi oli Saulus, keda meie rohkem tunneme Paulusena.

 

Esimene kohtumine
Räägi lastele oma esimesest kogemusest seoses kirikuga.
Palu ka lastel rääkida nende esimesest kontaktist kogudusega ja sellest kuidas nad on siia jõudnud.
Küsi:

  • Kas enne, kui te pühapäevakoolis käima hakkasite, oli teie arvamus kirikust teistsugune kui praegu?
  • Kas teil oli eelarvamusi kiriku suhtes?
  • Mis oli kirikusse/pühapäevakooli tulles teie jaoks kõige üllatavam?
  • Kas teil on mõni tuttav, kelle arvamus kiriku kohta on kardinaalselt muutunud? Miks?

Inimesed jõuavad Jumalani ja liituvad kirikuga väga erineval moel. Ei ole ühte ja ainuõiget võimalust. Jumal jõuab igaüheni väga individuaalselt. Tänases loos toimus Pauluse pöördumine väga erilisel moel.

 

Eesmärgid elus
Jaga lapsed kahte või kolme rühma. Anna lastele kasutada ajakirju ja ajalehti, mille oled eelnevalt välja valinud ja kaasa toonud.

Palu lastel ajakirjadest otsida nende jaoks tuntud inimesi. Kes nad on ja mille poolest nad tuntud on?

Selgita lastele, et neil kuulsatel inimesel, olgu siis sportlased, näitlejad, poliitikud, lauljad jt, on üks ühine omadus. Nad on endale seadnud eesmärgid ning teinud kõvasti tööd, et neid saavutada.

Kas teie ise tunnete kedagi, (see ei pea olema üldiselt tuntud inimene) kellel on väga selged eesmärgid ja kes nende saavutamiseks vaeva näeb?

Iga rühm teeb plakati, millele kleebib ühe või mitu valitud kuulsust ja kirjutab juurde hüüdlause, mis julgustaks vaatajaid oma eesmärke ellu viima.

Kui kõigil on valmis, saavad rühmad oma plakateid teistele esitleda.

 

Kelleks tahan saada?
Küsi lastelt: kelleks nad tahavad suurena saada?
Arutlege, millist väljaõpet või haridust on selleks vaja; milliseid raskusi võib ette tulla ja kuidas neid ületada.

Seejärel tehke ühine nimekiri põhimõtetest, mis aitaksid lastel oma eesmärke saavutada (näiteks enesemääratlemine, positiivne mõtlemine, eneseanalüüs, eesmärkide selgus jne.)

Selgita: Paulus on kirjutanud kogudustele mitmeid kirju, kus ta peab selliseid omadusi väga tähtsaks, et olla tubli kristlane (nt kiri Filiplastele – võiksite seda ka tunni põhiosas käsitleda).

 

Sõnadepuu
Anna igale lapsele suurem paber ja joonistusvahendid.
Palu neil joonistada  puu: tüvi, oksad, võra.
Lase lastel mõelda erinevaid sõnu, mis neil seostuvad mõistega ÕPETAMA. Need võivad olla kõik sõnad, mis sellega seoses pähe tulevad.
Igaüks kirjutab need sõnad oma puu okstele.

Palu lastel kujutleda, kuidas need sõnad nagu küpsed viljad maapinnale potsatavad. Palu neil nendest sõnadest koostada laused (võid abiks kasutada ka teisi sõnu) ja kirjutada need oma puu alla ritta.
Puu juurte kohale kirjuta need omadused, mis sinu arvates peaksid olema heal õpetajal.

Kui kõik on oma pildi valmis saanud, tutvustage neid üksteisele ja jagage tekkinud mõtteid.

Lõpetuseks lugege Piiblist Apostlite teod 20 : 7.
Selgita lõpetuseks, et Paulus oli algristikoguduse suurim õpetaja.

 

 


|↑ üles|
TÖÖ TEKSTIGA

Saulusest Pauluseks
Ap 9 : 1 – 20.

Lugege tekst valjusti ette nii, et iga laps saaks lugeda salmi või paar.
Seejärel palu veelkord lastel iseseisvalt tekst läbi lugeda.

Palu kõigil otsida tekstist lause, mis mõjub kõige üllatavamana ning lause, mis neid endid kõige enam puudutab. Lapsed kirjutavad need  erinevatele paberitele.

Siin ei ole õigeid või valesid valikuid, lapse valik on alati aktsepteeritav.
Jagage leitud mõtteid ringis istudes.
Kõigepealt saab igaüks nimetada üllatava lause ja asetab selle põrandale ringi keskele. Võimalusel palu lastel kommenteerida, mis oli see üllatav aspekt.
Seejärel tutvustavad lapsed teistele end puudutanud lauseid. Kes soovib, võib ka põhjendada. Need laused võiks kinnitada tunni (või kogu tsükli) ajaks ruumi seintele.

Siin ei ole vaja pikemat arutelu või järelduste välja toomist. Tähtis on, et lapsed süveneksid teksti ja oskaksid sealt detaile leida.

 

Jumal kutsub
Räägi sissejuhatuseks: Jumal kutsus Paulust ja muutis sellega kogu tema elu ja paljude teiste elu. Jumal on kutsunud ka igaühte meist.

Palu lastel otsida Piiblist järgmised kirjakohad:

Ilm 3 : 20;

Mt 19 : 14;

2Tm 1 : 9;

Gl 1 : 15.

Palu neil teha paberile kaks tulpa. Ühte tulpa kirjutavad nad Piibli teksti ja teise oma sõnadega selle teksti mõtte.

Tehke ühine kokkuvõte iga teksti kohta – kuidas lapsed seda mõistsid?
Kas tänapäeval kutsub Jumal inimesi samal moel kui Pauluse ajal või on tulnud ka uusi võimalusi (internet, televisioon, raadio, raamatud jne)?

 

Üllatav muutus
Jaga lapsed kolme rühma. Anna igale rühmale üks lõik Pauluse muutumise loost.

I Saulus                                                  Ap 7 : 54 – 60 ja 9 : 1 – 2;

II Sauluse muutumine                            Ap 9 : 1 – 9;

III Saulus jutlustab head sõnumit          Ap 9 : 19 - 22.

Iga rühm analüüsib Sauluse käitumist ja emotsioone. Nende põhjal tehakse väike pantomiim, mis selgitab seda perioodi Sauluse elus.

Jäta lastele ettevalmistusaeg ja seejärel kantakse pantomiimid üksteisele ette.

Lõpuks analüüsige ühiselt, kuidas muutusid Sauluse tunded ja teda ümbritsevate inimeste suhtumine temasse.

 

Tunni kuldsalm
Jaga lastele tööleht 1 ja lase individuaalselt lahendada ülesanne, mis on ka tänase tunni kuldsalmiks.

Kontrollige vajadusel hiljem Piiblist üle: Ap 9 : 15

 

Eesmärgile jõudmine
Loe lastele ette kiri Fl 3 : 1 – 21.
Seejärel palu neil leida ükshaaval järgmised salmid: 8 , 13b , 14, 20.

Lase lastel joonistada skeem (mudel) kuidas jõuda eesmärgile nende õpetuste kohaselt.

Lõpetuseks arutlege lastega järgmiste küsimuste üle:

  • Mida pidas kirja autor endale kahjuks?
  • Mis oli talle tähtsam kui kõik see, mida ta omas?
  • Kuidas plaanis kirja kirjutaja oma eesmärgi saavutamisel teadmisi rakendada?

 

Takistused teel
Selgita sissejuhatuseks: Elu võib vahel olla vägagi käänuline nagu põldude vahel looklev tee. Meil ei ole alati võimalik käia mööda sirget ja mugavat teed. Ette võib tulla erinevaid probleeme ning raskused võivad meie tee blokeerida. Neid raskusi võime võrrelda takistustega, mis on pandud jooksurajale ja mille peame ületama, et finišisse jõuda.

Anna lastele tööleht 2.
Selgita et jooksuraja tõketel on sõnad, mille tähed on vales järjekorras. Leides õiged sõnad, kirjutavad nad need alla lünkjoontele.

Kontrollige õiget lahendit kiri Fl 3 : 14 .

 

 


|↑ üles|
SIDE MEIE ELUGA

Nimelugu
Räägi lastele:
Oled sa kuulnud selliseid nimesid nagu Põvvat, Kõu, Maasika, Mary Christmas, Millenium jt? Need on ebaharilikud nimed. Kuid ometi on need reaalsete inimeste nimed. Milline on kõige ebaharilikum nimi, mida sa oled kuulnud?
Inimeste nimedel on tavaliselt tähendus. Oluline on ka see, kes nime valis ja miks just selle konkreetse nime. Vahel pannakse lapsele nimi kellegi järgi, keda tuntakse või imetletakse – esivanemad, nimed Piiblist, kuulsuste nimed jne.
Vahel pannakse nimi ka selle tähenduse pärast, aga vahel sellepärast, et see lihtsalt kõlab hästi.
Ka inimese perekonnanimel on oma tähendus ja ajalugu, mis ulatub tagasi mitmeid põlvkondi.

Mida tead sina oma nimest?
Arutlege koos rühma laste nimede tähenduste ja saamislugude üle.

Piibliaegadel võeti Iisraelis nimepanekut väga tõsiselt. Nimi näitas alati midagi selle inimese kohta. Paljud võtsid oma nime isegi nii tõsiselt, et nad püüdsid tõeks teha seda, mida nende nimi tähendab.
Aga, mis juhtus siis, kui nende elus muutus midagi nii kardinaalselt, et see nimi enam ei sobinud? Siis nad lihtsalt muutsid oma nime.

Näiteks Aabram. Tema nimi tähendas „ülendatud esiisa“. Ilmselt olid vanematel tema suhtes kõrged ootused. Jumal andis talle aga nii suure lubaduse, et see nimi muutus liiga väheütlevaks, et seda kõike väljendada. Nii muutis Jumal ta nime Aabrahamiks, mis tähendab „rahvaste isa“.

Rebeka nimetas oma teise poja Jaakobiks, mis tähendab „kannahoidja“, sest tema oli kaksikvendadest noorim. See nimi tähendab ka „välja tõukaja“. Jaakob pettiski oma vennalt välja esmasünniõiguse. Jaakob oli ka oma elus üldse valetaja, pugeja ja esiletikkuja. Tema nimi tõepoolest kirjeldas teda kuni ta pöördus (unenägu ingliga võitlemisest). Pärast seda nimetas Jumal ta Iisraeliks, mis tähendab „Jumalaga võitleja“. Kuigi Jaakob jäi endiselt agressiivseks, ei olnud see suunatud enam teiste võitmisele vaid Jumala teenimisele.

Ka Uues Testamendis leiame me nimemuutusi. Näiteks nimetas Jeesus Siimona ümber Peetruseks, mis tähendab „kalju“. Ta nägi Peetruse usu tugevust ja tahtis just temasuguse isiku usu najale kiriku rajada.

Kui sina peaksid võtma endale uue nime lähtudes oma iseloomust, plaanidest või millestki muust – milline see oleks (näiteks Naerulind, Välejalg)?

Kõik kirjutavad selle nime nimesildile, mis pannakse seejärel rinda.

 

Saulus või Paulus
Saulus muutis oma nime peale usku pöördumist Pauluseks.
Siin on kolm versiooni. Milline sinu meelest võiks õige olla? Miks?

1)      Sauluse vanemad panid talle nime endise Iisraeli kuninga järgi. See oli austusavaldus. Kahjuks oli see isik, kelle järgi nimi pandi ka Taaveti (Jumala poolt valitud järgmise kuninga) tagakiusaja. Pärast pöördumist sai Saulus aru, kui väga ta oli sarnanenud kuningas Sauliga. Ta kiusas taga Jeesust, kes oli Taaveti soost ja keda Jumal oli saatnud maailma lunastama. Kui ta oli oma veast aru saanud lõpetas ta tagakiusamise ja loobus nimest, mida oli alati seostatud tagakiusamisega.

2)      Üks Sauluse esimesi ja võibolla ka tähtsamaid saavutusi oli Küprose saare valitseja pööramine ristiusku. Tolle nimi oli Sergius Paulus. Austusest valitseja vastu nimetas Saulus end tema järgi ümber.

3)      Saul/Saulus oli juudi nimi. Kuna Sauluse missioon oli suunatud aga peamiselt paganatele st mittejuutidele, muutis Saulus oma nime nii, et see kõlas nagu ta endine nimi, kuid oli pagana-nimi. See peegeldas tema elu uut ülesannet – tuua paganad usule Jeesusesse.

Piibel ei anna meile selget vastust. Ka uurijad ei ole selles suhtes üksmeelel. Võib öelda, et kehtivad kõik kolm varianti.

 

Õlilamp
Valmistage savist väikese kannu kujuline õlilamp. Vaata: tööleht 3.

Räägi juurde: Pauluse ajal elanud inimesed kasutasid oma elamistesse valguse saamiseks väikeseid savist õlilampe. Need olid kannu kujuga ja täidetud õliga.
Räägi lastele, et inimesed tänasest loost võisid kasutada ka just selliseid lampe kui nad õhtupimeduses Pauluse jutlust kuulasid.

Lapsed võivad soovi korral lampidele oma nimed peale graveerida.
Kui savi on kuivanud, siis oleks hea see ka spetsiaalse lakiga üle lakkida.

 

Kasuta mind, palun!
Kui Saulus muutus tagakiusajast usu tunnistajaks, siis ta tõepoolest muutus. Kuid ometi oli ta ikkagi sama inimene.
Ta oli seesama pühendunud inimene nagu varemgi, ainult et nüüd oli ta pühendunud teisele eesmärgile. Ta omas samu talente ja andeid nagu ennegi, ainult et nüüd sai Jumal kasutada neid oma riigi töös.

Anna igale lapsele paberileht. Palu neil jagada leht keskelt joonega kaheks.
Vasakpoolsesse lahtrisse palu neil kirjutada enda andeid, võimeid, talente, mis neile on antud.

Kui vasakpoolne tulp on täidetud, palu lastel parempoolsesse kirjutada võimalused, kuidas nad on siiani või saaksid edaspidi iga annet või talenti Jumala ja teiste inimeste heaks kasutada.

Töö on individuaalne, seda ei pea kellelegi näitama. Vastata võiks võimalikult ausalt.

Paulus küsis Jumalalt: “Mida ma pean tegema, Issand?“ (Ap 22 : 10).
Seda küsimust peaksime ka meie Jumalalt küsima. Küll ta näitab meile õige võimaluse.

 

Hea sõnumi jagamine
Loe lastele ette järgmised situatsioonid ja palu neil mõelda, millised on seal võimalused jagada sõnumit jumala armastusest.

Maria vaatas aknast, kuidas nende naabermajja kolis uus pere. Ta lehvitas väikesele tüdrukule.
Pühapäeval nägi Maria väikest tüdrukut jälle. Too istus oma maja trepil kui Maria emaga pühapäevakooli oli minemas.
Kuidas saaks Maria olla hea sõnumi jagaja?
(näiteks: kutsuda tüdrukut ka pühapäevakooli).

Igal nädalal andis ema Miale kaks eurot taskuraha. Mia pani tavaliselt raha oma taskusse. Talle meeldis tunda münte oma sõrmede all kui ta käe taskusse pani.

Pühapäeval läks Mia emaga koos kirikusse. Sisenemisel panid inimesed annetusi annetuskastidesse, võtsid lauluraamatud ja istusid pinkidesse jumalateenistuse algust ootama.
Kuidas saaks Mia aidata kaasa hea sõnumi levimisele?
(Näiteks: teha ka oma taskurahast kirikule annetus).

Peeter armastas koos isaga uudiseid vaadata. Ühel päeval rääkis uudisteonu suurest tormist, mis oli hävitanud paljude inimeste kodud. Peeter nägi pilte lastest, kes olid kaotanud oma riided ja mänguasjad.
Kuidas saaks Peeter jagada head sõnumit nende inimestega?
(Näiteks: küsida vanematelt, kas ta tohiks annetada õnnetuse ohvritele osa oma riietest ja mänguasjadest).

 

Õhtupalved
Räägi lastele, et inimesed kuulasid Pauluse õpetusi suure huviga. Nad tahtsid rohkem teada sellest kuidas olla Jeesuse jünger. Nad oleksid tahtnud ka ise Jeesust kohata ja temaga koos olla.

Selgita lastele: Paulus rääkis inimestele sellest, et Jeesus lubas oma sõpradele neid alati armastada ning neist hoolida. Paulus aitas inimestel mõista, et nad saavad rääkida Jeesusega läbi palve.

Tehke koos lastega õhtupalve-kaardid. Otsi eelnevalt välja paar ilusat õhtupalvet. Jaga lastele soovitud tooni värvilised paberid. Igaüks kirjutab meelepärase palve lehele ja kaunistab selle. Seejärel kaart kas pannakse raami sisse või tehakse talle riputatav või lauale toetatav ümbris. Kui palveid on mitu, siis võib teha ka väikese Õhtupalveraamatu ehk köita palvekaardid kokku raamatuks.

Väiksemate laste puhul võivad palved olla eelnevalt välja prinditud ja nemad saavad need ise kaunistada.

Vaata ideid: tööleht 4.

 

Psalm 8
Lugege tunni lõpetuseks Ps 8.
Jagage teksti osad erinevate lugejate vahel või lugege kõik koos valju häälega.

 

Ümbersõit
Anna kõigile tööleht 5.
Sissejuhatuseks ütle: Tänane Piibli lugu ütleb meile, et tuleb liikuda otse oma eesmärgi suunas. Kuid vahel on teel takistusi ning vahel ei ole me kindlad, millises suunas minna. Vahel tuleb teha nö ümbersõit.

Palu kellelgi esimene lõik ette lugeda ning esitada ümbersõidu-küsimus.
Arutlege ühiselt, et leida lahendusi esilekerkinud probleemile.
Siis lugege ette teine lõik jne.

Kui lugu saab läbi loetud ja situatsioonid arutatud, küsi lastelt: mis te arvate, kas Jaana ja Kadri saavad hakkama? Kui jah, siis miks? (Millised omadused neil on?).

Kirjas Filiplastele ütleb Paulus, et rühkige otse oma eesmärkide poole. Seda ka kirik teeb igapäevaselt üle kogu maailma.
Millised on sinu eesmärgid kristlasena?
Kuidas veedad sina oma vaba aega? Kuidas saaksid sina edasi anda Jumala armastust?

|↑ üles|  

21. jaanuar 2021   





1 aasta

2 aasta

3 aasta

4 aasta

5 aasta


Töö tekstiga
 Tööleht 1 (pdf)
 Tööleht 2 (pdf)
Side meie eluga
 Tööleht 3 (pdf)
 Tööleht 4 (pdf)
 Tööleht 5 (pdf)

EELK Tallinna Kaarli kogudus | Toompuiestee 4, 10142 Tallinn | tel 6199111, kaarlike@eelk.ee | SEB pank 10022004706006